top of page
herverannu

Minu Parimad 2024 Aasta Fotod

Jagan teiega siin blogipostituses enda 2024 aasta parimaid fotosid. Tegelikult on päris tore terve aasta fotoseiklused läbi vaadata, mida kõike tehtud ja kus käidud sai. Tuletab palju meelde ja võin uhkusega öelda, et oli jällegi vinge aasta. Viskasin ka pilgu uuesti enda 2023 aasta parimatele fotodele peale ja saan öelda, et olen see aasta oma parimatest parimad fotod teinud. Tavaliselt mulle ei meeldi endale ega ka samuti teistele niiöelda silte külge panna, aga kuidagi sisemuses on hea tunne ja näen, et olen teinud kerge arenguhüppe ülespoole. Antud fotode juures olen mingi tähtsuse järjekorra loonud, aga tegelikult on iga foto omamoodi eriline. Alustame tagantpoolt 10ndast kohast ja liigume esimeste hulka.



10. Aurav Talvemaailm

Rahulik talvine maastik. Karge ja vaikne talvine meeleolu.

2024 aasta alguses olevat talve nautisin ma täiel rinnal. Just sellepärast, et eelnevad talved on jäänud minu arust lahjaks ja pole kuidagi seda õiget talve naudingut kätte saanud. Foto mõttes mäletan, et oli isegi raskusi varasematel aastatel kalendritesse fotode valimisega. Ühel jaanuarikuu hommikul näitas termomeeter umbes -15 kraadi ja sõitsin Järvamaale ühe allika äärde. Tugevate miinuskraadidega hakkab allikas aurama ning katab ümberolevad puud härmatisega. Hiljuti oli sadanud ka värsket lund, mis muutis kogu keskkonna täielikuks talvevõlumaaks. Antud foto juures ma ootasin õiget hetke, kui allika peal ujuvad pardid õigesse kohta foto mõttes tuleks. Hakkasin juba vaikselt alla andma, aga järsku nägin kuidas pardid minu soovitud asukohta liikusid. Väike detail, mis annab minu arust väga palju juurde ning muudab foto veel rohkem muinasjutulisemaks. Ise arvan, et see on mu parim talvefoto, mille jäädvustanud olen.

9. Udused Saared

Päikesetõus uduse maastikuga. Pehme, roosa ja oranž päikese kuma üle udu ning puude. Rahulik ja vaikne meeleolu.

Maastik Läänemaal, kuhu ma 2024 aastal mitmeid kordi jõudsin. Nii hommikuti, öösel kui ka õhtu viimases valguses. Kuna ala on suur, siis palju sai avastatud ning palju jäi veel ka avastamata. Ühe fotoseikluse raames ongi antud foto päiksetõusu ajal varajasel hommikutunnil jäädvustatud. Selle fotoretke ajal filmisin ka oma toimetamised üles ja pikemat videot saab vaadata Youtube kanalilt. Mulle meeldib see foto just sellepärast, et looduse poolt oli udu täpselt parasjagu. Erinevad puud ja tihedamad niiöelda saarekesed paistsid udu seest välja ning kogu selle sügavus ja kontrastiga teevad ka foto huvitavamaks.


8. Voolavad Udu Mustrid

Mets kaetud uduga, tipud vaevalt nähtavad. Roheliste ja kollakate puude ladvad sügise meeleolus.

Pildistatud septembri keskpaigas Põhja-Kõrvemaal. Kuna hommikuks lubas udu ning öösel säras taevas täiskuu, siis läksin juba eelmise päeva õhtul maastikule valmis. Öösel pildistasin täiskuu valgusega rabas erinevaid kompositsioone. Enne hommikut jõudsin veel mõned tunnid rabas olevas vaatetornis magada, et päiksetõusu ajal pildistamiseks valmis olla. Kuna 2023 aasta lõpus soetasin endale ka drooni ja sukeldusin sellesse maailma, siis olin septembrikuuks juba drooniga erinevaid maagilis vaateid näinud küll. Midagi sellist, mida ma tol hommikul aga nägin, oli midagi uut ja müstilist. Sellist udu kulgemist polnud minu silmad veel kõrgemalt näinud ning ma usun, et foto räägib siin enda eest, kui eriline hetk see lõpuks oli.


7. Helkivad Ööpilved

Rabajärv koos helkivate ööpilvedega. Rahulik sügavsinine taevas ja udune õhkkond.

Helkivate ööpilvedega olid mul enne seda fotot suhteliselt nigelad suhted. Viimati püüdsin need fotole 2018 aasta suvel. Sellel ajal olin oma fototeekonna alguses ja tunnistan ausalt, et ega ma polnud teadlik, et need on helkivad ööpilved, mis mul kaadrisse jäid 😅. Aeg läks edasi, harisin ennast ja sain teadmisi juurde. 2023 aastal olin kõige magusamal ajal Eestist ära ja avastasin Sloveenia maastikke ning jäid ka siis mul need helkivate fotod tegemata. 2024 aasta suvel aga kõik muutus. Suundusin jällegist õhtul loodusesse ja ööbisin Põhja-Kõrvemaal ühe raba lähedal. Enne magamaminekut suunasin veel pilgu taevasse, et ehk on helkivaid ööpilvi näha. Järsku midagi nägin ja umbes peale 30 minutit ootamist ja kindlakstegemist otsustasin rabasse minna, sest tegu oligi helkivate ööpilvedega! Teadsin täpselt kuhu rabas minna kuna olin seda piirkonda piisavalt avastanud ja sain nende ägedate pilvedega uuesti sõbraks. Püüdsin kaadrisse! Emotsiooni lisas juurde see, et SIGMA'lt oli minuni jõudnud uus ööfotograafia tööloom SIGMA 14mm F/1.4 DG DN | Art objektiiv, millega jäädvustasin enda esimesed ööfotod.


6. Looduse Poolt Perfektsed Meremustrid

Jääkattega meri päikeseloojangul; oranžid ja sinised toonid, pragunev jääga pind esiplaanil. Rahulik ja kaunis õhkkond.

See foto on minu arust ehe näide sellest, miks tasub vahepeal ette võtta muud rajad ning minna ja avastada uusi paiku. Just siis loodus annab ja pakub sulle meeldejäävaid elamusi ja hetki. Olin välja vaadanud ühe mereäärse koha kuhu läksime elukaaslasega päeval koos jalutama ning mul oli ka soov natukene foto mõttes antud maastikku uurida. Külmakraadid hakkasid peale tulema ja meri oli rahulik, aga siiski kerges liikumises. Kogu see kooslus lõpuks tekitas mere peale erineva kuju ja suurusega jäätükid, mis siis hakkasid omavahel kokku jäätuma. Tulemuseks ägedad meremustrid. Üks jäätükk aga hakkas eriti silma, sest see oli perfektne ringikujuline jäätükk. Otsustasin õhtul loojangu ajal antud kohta tagasi minna ning muu oli foto mõttes ainult vormistamise küsimus. Mind paneb see foto alati mõtlema, et loodus oskab ise ka väga hästi ja isegi perfektselt toimida. Ma usun, et ükski inimkäsi ei suudaks nii perfektset ringikujulist jäätükki seal valmis vormida, kui oskasid antud päeval loodusjõud ise.


5. Dirigent

Põlenud puu siluett ja virmalised rohelise ja punaste toonidega tähistaeva all, vaikne meeleolu.

Märts saabus koos tugeva virmaliste mänguga. Olin erinevatest kanalitest kogunud infot ja teadlik sellest, et virmalised on tulekul, aga jäin väljasõiduga natukene hiljaks. Esimesi virmaliste sambaid nägin enda auto aknast, kui olin Rummust läbi sõitmas. Teadsin, et paari kilomeetri pärast on üks lage väli, kus sain seisma jääda ja esimesed fotod teha. Virmaliste graafikutest vaatasin, et peaks tulema umbes 30-40 minutiline rahulikum aeg ja see andis võimaluse mul sõita asukohta, kus antud virmaliste foto lõpuks jäädvustasin. Seal kohas olin ma korra päevasel ajal käinud, aga mitte süvitsi läbi uurinud millised fotovõimalused oleks. Kohale jõudnud, siis oli mul veel umbes 10-15 minutit aega, et kaadrit sättida. Katsetasin erinevate objektiividega ja lõpuks, kui virmalised taevas tantsima hakkasid otsustasin foto hoopis 11mm F/2.8 kalasilm objektiiviga jäädvustada. Seda sellepärast, et see andis võimaluse kogu virmaliste kaar ja sammaste tipud ühte kaadrisse saada. Lõpuks antud puu keset virmalisi olekski nagu dirigent, kes virmalised tantsima paneb. Sellest sai foto ka enda nime.


4 ja 3. Maailma Lõpu Tuled ja Tähistaevas

Öine maastik majakaga, mille taustal on tähistaevas, kus on näha erksad värvilised tähetriibud, peegeldades rahulikku vett.

Saaremaa Kiipsaare tuletorni fotoprojekt ootas lõpuks oma aega umbes 3 aastat. Kuna tegemist on Eestis asukohaga, kus öötaevas on üks pimedamaid, siis minu soove oligi, et võtta ette pikemalt ööfotograafia retk Saaremaa lääneosasse. Kogu sellest fotoretkest kirjutasin ka pikemalt blogipostituses. Kogu seiklus kujunes lõpuks nii ägedaks, et otsustasin oma top fotode sekka valida lausa kaks fotot. Esimesel fotol koosneb lõpptulemus 272'st fotost, mis on hiljem järeltöötluses kokku pandud. Sellist tulemust näeks meie inimese silm siis, kui me näeks tähtede järel triipe, mis tekivad maakera pöörlemise tulemusena. Kaamera seadistasin ööseks iseseisvalt pilte tegema ning ise magasin umbes 20 meetri kaugusel rannaliival magamiskotis magusat und.

Majakas seisab mere ääres, taustal lummav Linnutee ja tuhandeid tähti. Kerge veepinna peegeldus tekitab rahuliku meeleolu.




Teine foto on tehtud koostöös minu sõbra Rometiga (Metaloodus). See mõte tekkis meil juba natukene enne fotoretke, aga kohapeal lasime ideel seedida ja vaatasime kuidas olukord kulgeb. Viimasel ööl tegime ära. Romet ronis torni ja pani erinevatele tasanditele pealambid, mis tekitasid tuletornis valguse. Mina eemalt jäädvustasin kiirelt kahe erineva objektiiviga fotod ära. Umbes 10-15 minuti pärast oli missioon täidetud. Päris müstiline ja äge vaatepilt oli, kui Kiipsaare tuletorn keset ööd särama lõi. Selle viimase fotoga oli hea kogu fotoseiklusele joon alla tõmmata ja pean tõdema, et see oli ägedamaid kogemusi. Kolm ööd ja neli päeva Harilaiu poolsaarel loodust ja tähistaevast jäädvustada.








2. Augustikuu Võlu

Tähistaevas ja langevad tähed, taustal üksik puu. Esiplaanil liivase pinnase peal roosakas kanarbik. Rahulik sügav atmosfäär.

Augustikuu on aeg mida ma ilmselt foto mõttes kõige rohkem viimastel aastatel olen oodanud. Pimedad ööd tulevad tagasi ja saab uuesti tähistaevast ja Linnuteed pildistada. Virmaliste hooaeg saab samuti alguse. Madalamad temperatuurid hakkavad võimust võtma ja sellega seoses on hommikuti oodata koos uduga muinasjutulisi loodusvaateid. Lisaks sellele hakkab õitsema ka kanarbik, mis oma lillakate õitega maalib osad maastikud kõik värviliseks. Augustis aga on veel üks tippsündmus ööfotograafidele, milleks on Perseiidide meteoriidisadu. Just seda sündmust läksin ma see aasta Läänemaale ühte asukohta pildistama. Tegelikult on seal asukohas tehtud ka 9'ndal ja 5'ndal kohal olevad fotod. Protsess oli tavapärane. Päevasel ajal leida paar kohta, millel on potensiaali ja öösel minna ning fotod ära teha. Leidsingi ühe fotogeenilise üksiku kanarbiku põõsa, mis sobitus kompositsiooni mõttes öösel hiilgava linnuteega. Samuti vedas kõik paika ka Perseiididega ning kirss tordil oli veel üksik puu, mis jäi kadreeringu paremale poole. Teostuse mõttes võin öelda, et see on minu 2024 aasta kõige tehnilisem foto. Siin ei ole tegemist ühe fotoga. Kaamera pildistas iseseisvalt terve öö, kus ma siis noppisin hiljem välja kõik meteoriidid, mis kaadrisse ilmusid ja panin üheks fotoks kokku. Samuti teeb selle foto minu jaoks eriliseks see, kuipalju augustikuu võlu olen saanud ühele fotole. Kanarbiku põõsas, tähistaevas ja Linnutee ning Perseiidide meteoriidisadu. Just sellepärast antud foto oma 2 koha ka välja teenis.


1. Virmaliste ajalugu ja G5

Virmalised taevas, rohelised ja lillad toonid peegelduvad rabajärvel, ümbritsetud tumedate puude siluetid rahulikus öös.

G5 - Just nii nimetatakse kõige tugevama astmega magnettormi. Selline magnettorm tabas meid 10.mai ööl vastu 11'ndat. Ehk siis me nägime viimase 20 aasta kõige tugevamat virmaliste mängu ja kogu see show läks ajalukku. Sellel ööl ilmselt täitsid paljud inimesed maailmas oma suure unistuse ja nägid oma silmaga virmalisi. Virmalisi nähti isegi Kanaari saartel. Otsustasin sellel ööl Põhja-Kõrvemaale mulle tuttavasse rabasse minna, et kogu see vaatemäng kaadrisse püüda. Teadsin, et sellise tugeva virmaliste mängu puhul ulatuvad virmalised ka tugevalt lõuna taevasse ja ka mujale. Sellega seoses ei soovinud ennast mingi kindla ühe või kahe motiiviga piirata. Rabas oli mul võimalik laugaste vahel ringi käia ja vastavalt virmalistele pildsitamise suund valida. Samuti oli antud rabas mitmeid erinevaid ja huvitavaid rabasaari, mis andsid erinevaid tulemusi ning sai jäädvustada ka peegeldusi. Olin meelega kaasa rentinud teise kaamera kere, mis jäädvustas ainult timelapse kaadreid. Sellel ööl sai fotosid jäädvustatud tuhandeid ning mälukaardid täitusid kiirelt. Ma võiksin siia parimatest fotodest lisada kümneid fotosid, mis kõik on omamoodi erinevad ja erilised. See foto, aga näitab minu arust kõige paremini, kui palju erinevaid värve võis korraga näha ning samuti teeb foto eriliseks peegeldus, mis kulgeb mööda rabasaari. Äge ja kindlasti kõige meeldejäävam elamus kogu aasta jooksul. Tore, et sain seda ajaloolist sündmust omal nahal kogeda ja samuti elamused kaadrisse püütud. Suur suur aitäh, et lugesid postitust! Tore oleks kuulda missugune foto on just Sinu lemmik. Allpool kommentaarides saab enda lemmikust märku anda. 🙂

Recent Posts

See All

Comments


bottom of page